Ajalugu

  • 1971 loodi Eesti Jahimeeste Seltsi juurde Eesti Jahilaskmise Föderatsioon, mis koordineeris sileraudsetest jahirelvadest haavli- ja kuulilaskmist. Eesti Jahilaskmise Föderatsiooni võib pidada Eesti Jahispordi Liidu eelkäiaks.
  • 1970-ndatel kasvas populaarseks jahipraktiline harjutus – liikuva metssea silueti laskmine, mille loojaks peetakse Enno Vilepilli. Tänapäeval teatakse seda kui „Eesti Metssea” silueti laskmist, mille määrused kinnitati 1978.aastal.
  • 1992 sai alguse haavlilaskmise harjutus Compak Sporting, kui laskurklubi Tajask eestvedamisel hangiti esimesed teisaldatavad märgiheitemasinad Rocca al Mares asuvasse lasketiiru.
  • 1992 jagati välja esimesed haavlilaskmise meistritiitlid jahilaskuritele harjutuses Jahikahevõistlus (JKV).
  • 1992 loodi reorganiseeritud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juurde Jahilaskekomisjon.
  • 1992 korraldati Männiku lasketiirus soomlastelt saadud kirjelduste alusel ja EJS eestvedamisel esimesed võistlused Vintrelvast Seisvate Siluettide (VSS) laskmises.
  • 1992 võttis EJS koondvõistkond osa Euroopa I Meistrivõistlustest Ylistaros, Soomes. Võisteldi Jahipraktilistes harjutustes VSS ja KOMBi.
  • 1994 22.mail toimus Rocca al Mare lasketiirus esimene ametlik laskevõistlus harjutuses Compak Sporting, kus märgid lendasid 1994. aasta Euroopa Meistrivõistluste skeemi kohaselt.
  • 1996 võetakse EJS võistlusharjutuse klassifikatsiooni harjutus Compak Sporting ning kinnitatakse selle klassinormid.
  • 1996 kuulutab Tajask välja seitsmeetapilise võistluse harjutuses Compak Sporting ja Sporting, ning ajalehes „Jahimees” ilmub selgitus mis on „Sporting”.
  • 1997 alustati Männiku jahilasketiirus Anti Järvelaidi eestvedamisel Compak Sportingu laskmist.
  • 1997 selgitati esimest korda välja Eesti Meister harjutuses Compak Sporting hooaega läbiva seeriavõistluse põhjal. Esimeseks Eesti meistriks tuli Jevgeni Spirenkov.
  • 1997 kinnitas EJS volikogu Jahipraktiliste laskeharjutuste kirjeldused ja klassinormid kaheksal alal.
  • 25. märts 1997 asutati Eesti Jahispordi Liit (EJSL) kui iseseisev spordiorganisatsioon. EJSL asutajaliikmeteks olid Harju JK, Ida-Virumaa JK, Läänemaa JK (tänaseks endine liige), Silma LK, Padise JS, Tartu JK ja LK Tajask. EJSL presidendiks valiti Andres Sarri (in memorian 1958-2011), EJSL vastutava sekretärina alustas tegutsemist Anti Levandi. Juhatuse liikmeteks valiti V. Bobrov, M. Edur, D. Mälson, A. Taal ja J. Volmer.
  • 1997 võetakse Eesti Jahispordi Liit vastu rahvusvahelise laskeorganisatsiooni FITASC liikmeks.
  • 1997 juunikuus Prantsusmaal toimunud Euroopa Meistrivõistlustel Sportingus saavutasid Eestit esindanud laskeportlased võistkondlikus arvestuses 5. koha. Võistkonda kuulusid J.Spirenkov, D. Mälson, J. Bolshakov.
  • 1998 korraldatakse Eesti Meistrivõistlused esmakordselt harjutuses Compak Sporting 100 märki. Meistrivõistluste esikolmik: 1) J. Spirenkov 83 tab., 2) H. Kuusmik 78 tab., 3) D. Mälson 77 tab.
  • 1999 aprillis toimub esmakordselt Männikul võistlus harjutuses Sporting, kus maksimaalseks märkide arvuks oli 70.
  • 2001 selgitati esmakordselt Eesti Meister harjutuses Sporting-75. Eesti esimese Sporting laskmise meistritiitli võitis Anti Järvelaid.
  • 2002 aastast alates antakse harjutuse Sporting meistritiitel välja kahepäevalise võistluse järel, märkide arvuks 200. Võistlust hakati pidama Estonian Open võistluste raames.
  • 2004 ilmub Anti Levandi toimetamisel Jahipraktiliste Laskeharjutuste Võistlusmäärustik, hõlmates kõikide peamiste haavli- ja kuulilaskmiste harjutuste reegleid.
  • 2004 korraldab Eesti Jahispordi Liit Tallinnas Männiku renoveeritud kuulitiirus 3.-5. juulini Euroopa VII Meistrivõistlused Jahipraktilistes laskeharjutustes.
  • 2004 kasvab oluliselt jahipraktiliste laskmiste harrastajate arv. Suurim areng toimus haavlilaskmises, kus üleriigilistest võistlustest osavõtjate arv oli terve hooaja kestel 100 piiril.
  • 2006 toimusid esmakordselt ligi 200 osavõtjaga korraldatud lahtised Eesti Karikavõistlused Sportingus Haapsalu lennuväljal.
  • 2007 Tšehhis Konopistes korraldatud Sportingu Maailmameistri võistlustel osales 1002 kokku sportlast, sealjuures Eesti laskesportlasi võistles rekordiline arv 25. Eesti koondvõistkond saavutas 29 osavõtnud riigi hulgas tunnustava 7. koha.
  • 2008 teises pooles vahetus Eesti Jahispordi Liidu tegevjuht seoses senise tegevjuhi Anti Levandi siirdumisega pensionile. Uueks tegevjuhiks sai Hillar Pahk.
  • 2009 märgib Eesti Jahispordi Liidu ajaloos muutuste aastat. Tööd alustas uus 7-liikmeline juhatus, koosseisus H.Kuusmik, T.Krooben, I.Kõue, T.Kirs, R.Nagel, P.Roostfeldt ja A.Taal. Uueks EJSL presidendiks valiti liikmesklubide üldkoosolekul Hannes Kuusmik. Kehtestati uus laskurite litsentsi väljaandmise kord, välja töötati mitmed erinevad võistlusi reguleerivad juhendid ja korrad. Viidi läbi uus laskeinstruktorite koolitus. Eesti keelde tõlgiti rahvusvahelised FITASC võistlusreeglid. Samuti toimus ülemitme aasta rahvusvaheline võistlus FITASC Grand Prix Estonia haavlilaskeharjutuses Compak Sporting 200 märki.
  • 2010 toimus Rainis Nageli eestvedamisel Eesti Jahispordi Liidu kohtunikebaasi väljatöötamine. Koostöös Liidu peakohtuniku Ivar Pärnaga korraldati kohtunike koolitused ja anti välja kohtunik litsentsid laskeharjutuses Compak Sporting. Samal aastal algasid ka Hannes Kuusmiku juhtimisel ettevalmistused 2011. aasta Euroopa Meistrivõistluste läbiviimiseks harjutuses Compak Sporting.
  • 2011 märgib Eesti Jahispordi Liidu ajaloos olulist rolli. Esmalt valiti uueks tegevjuhiks Aare Holm. Teiseks korraldati suurepärased Euroopa Meistrivõistlused harjutuses FITASC Compak Sporting 200 märki. Võistlus peeti Männiku jahilasketiirus ligi 450 osaleva laskuriga. Kolmandaks valiti laskeorganisatsiooni FITASC juhatuse liikmeks Liidu president Hannes Kuusmik. Neljandaks algasid ettevalmistused 2012. aasta Euroopa Meistrivõistluste läbiviimiseks harjutuses Kombineeritud jahipraktiline laskmine (KOMB).